Nädal 4: Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 eesmärgiks on luua tugev digitaalne ja innovaatiline riik, mis võimaldab kodanikel, ettevõtetel ja valitsusel kasutada tehnoloogiat tõhusamalt ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukavale 2030

Tugevused

• Eesti on juba tuntud kui digitaalse innovatsiooni edendaja, e-valitsuse pioneer ja kõrge IKT-rakenduste kasutuse poolest. Sellest tulenevalt on riigil juba olemas tugev alus digitaalse innovatsiooni edendamiseks.
• Infoühiskonna arengukava 2030 on suunatud inimeste vajadustele ja digitehnoloogia võimaluste kasutamisele, tagades seeläbi kõigile võrdse juurdepääsu digitaalsetele teenustele ja tehnoloogiale.
• Arengukava keskendub tugevalt innovatsioonile, mis võimaldab Eestil oma positsiooni digitaalse innovatsiooni liidrina veelgi tugevdada.

Nõrkused

• Eesti digitaalse võimekuse suurendamine nõuab suuri investeeringuid, mis võivad olla majanduslikult koormavad. Võib olla keeruline leida piisavalt rahalisi ressursse, et ellu viia kõik arengukavas kirjeldatud eesmärgid.
• Digitaalne lõhe võib endiselt olla probleem, eriti vanemate inimeste ja madalama sissetulekuga kodanike seas. Seetõttu on oluline tagada, et kõik inimesed saaksid kasutada digitaalseid teenuseid ja tehnoloogiat.

Võimalused

• Eesti võib saada digitaalse innovatsiooni juhtriigiks, edendades tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni ning meelitades sellega ligi välisinvesteeringuid ja talenti.
• Infoühiskonna arengukava 2030 võib aidata Eestil tugevdada oma positsiooni Ida-Euroopa ja Põhjamaade digitaalse innovatsiooni liidrina.
• Arengukava keskendub tugevalt küberjulgeolekule ja digitaalsetele õigustele, mis võib suurendada Eesti usaldusväärsust ja atraktiivsust rahvusvahelises kogukonnas.

Ohud

• Küberohtude ja küberrünnakute tase võib tulevikus suureneda, mis võib ohustada Eesti digitaalset infrastruktuuri ja inimeste privaatsust. Seetõttu on oluline pidev küberjulgeoleku jälgimine ja investeerimine.
• Digitaalse innovatsiooni kiire areng võib põhjustada ka sotsiaalseid tagajärgi, nagu töökohtade kadu teatud sektorites või ebavõrdsuse suurenemine tehnoloogia kasutamisel. Seetõttu on oluline tagada, et arengukava keskenduks ka sotsiaalsetele tagajärgedele ja tagaks kõigi inimeste võrdse juurdepääsu digitaalsetele teenustele ja tehnoloogiale.
• Teised riigid võivad järgida Eesti digitaalse innovatsiooni mudelit ja konkureerida Eestiga digitaalse innovatsiooni juhtpositsiooni saavutamisel. Seetõttu on oluline jätkata arengukava kohandamist vastavalt muutuvatele turutingimustele ja konkurentsile.